Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17848
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 56-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt on see ümmargune tugevasti kamardunud vare, mille läbimõõt on ligikaudu nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunas 10,2 m. Kalme kõrgus on suurem kirdes (0,9 m) ja madalam vastasküljel. Kalme pealispinnast ulatuvad siin-seal välja mõned raudkivid. Tundub, et kalmeserva on kergelt maha lükatud või küntud, nii et osa sekundaarset materjali on kuhjunud kalme idaservale. Kalme kirdeserv on järsk ja selgelt hiljem kujunenud. Kalme ülejäänud osas on servad lauged, kitsa äärevarega ja rikkumata. Kalme pealispind on üldiselt tasane. Lõhutud paistab olema vist kirde sektorit, ja seda pealt, nii et kalme aluskihist paljanduvad raudkivid. Kalme keskosas rajatud proovišurf näitas, et kalmet katab seal 5 cm paksune tihe kamar, selle all on paeklibu ja muld, sügavamal on rohkem kive. Prooviaugust tulid välja ka mõned põletamata luutükid (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Kalmet pole arheoloogiliselt uuritud. Leide, peale mõne tillukese põletamata luutüki, mis tulid väikesest prooviaugust, siit pole teada. Tegemist on ilmselt kivikirstkalme- ga, mis on rajatud I aastatuhandel e Kr. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 14.06.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.