Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17850
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 58-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt on kalme ümmargune, pealt tihedasti kamardunud vare. Kalme pealispind on tasane ja lõhkumata. Kalm läbimõõt põhja-lõuna suunas on 13 m ja ida-lääne suunas 12,2 m. Kõrgus on 60 cm edelas kuni 90 cm kirdes. Kalme on suhteliselt terve. Ainult kalme edela serva tungib mõnekümne cm sügavuselt ligi 1 m sügavune kamardunud auk, mille läbimõõt on loode-kagu suunas üle 3 m. Kalme tasasest pealispinnast ulatub põhja ja kirde osas välja ainult mõni raudkivi. Kalme peale on hiljem lükatud üks suurem (1 x 0,7 m suurune) raudkivi. Kalme kirde serva vastu on kogutud kive, mis on sügavalt kamarasse vajunud. Kalme keskossa tehtud väike šurf näitas, et kalmet katab 5-10 cm paksune kamar. Sügavamal on klibu, pruunikas tume muld ja tihedas lademes kivid. Leide ega luid prooviaugust ei saanud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud. Tegemist on ilmselt I aastatuhandel e.Kr rajatud kivikirstkalmega. Mulla värvuse järgi võib arvata, et tõenäoliselt on siia maetud põletamata matused. Kalme esitati kaitse alla 1974.a. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.04.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.