Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17852
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 60-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme on maastikus üsna kõrge ja paistab kaugelt silma. Kalme on pealt lage ja üsna paksu kamaraga kaetud, nii et kalme siseehitust moodustavad kivid maapinnale ei ulatu. Kalme on piklik küngas, pikkusega on 25 m ja laiusega 14-15 m. Torkab silma, et kalme loodeots on pealt tasane ja lame ning veidi kõrgem kui kaguosa. Kuna selle kõrgema osa läbimõõt loode-kagu suunas on ca 12 m, siis jääb mulje, et see kalme koosneb kahest ümmargusest liitunud kivikirstkalmest mida võiks omavahel eristada: loodepoolne kalme A ja kagupoolne B. Kalmekünka kontuur on kündmisega muutunud kandilisemaks, kuid teatav kumerus on märgata A ja B liitumiskoha juures. Kalme avastamisel tehti kalmesse A proovišurf, millest juba 20 cm sügavusel tuli välja põletamata luid (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 28.10.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. kevadel. Kalme olemasolust kohalik rahvas ei teadnud. Proovišurfiga leiti kalmest põletamata inimluid. Arheoloogiliselt on kalme lähemalt uurimata. Kalme on dateeritav I aastatuhande teise poolde e Kr. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1977.a sügisel arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.04.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.