Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17854
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 62-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Põhiplaanilt on kalme ümmargune. Kalme ligikaudne läbimõõt põhja- lõuna suunas on 9,8 m ja ida-lääne suunas 8 m. Kalme kõrgus jääb 0,6-0,8 m vahel. Kalme lõuna- ja kagusektoris on kalmeserv ilus ja hästi eraldatav. Ka loodesektoris on serv hästi jälgitav. Põhja ja kirdeserv on maha ja üle küntud. Pealt on kalme tasane ja lage. Otsustades kalme keskele tehtud šurfi järgi katab kogu kalmet paks kamar (15-20 cm) mis sisaldab pruuni mulda. Selle all on paokivide lade, milles esineb samuti pruunikas muld. Kogu kivilade ei ole eriti tihe (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.10.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme asub Tallinn-Narva maanteelt (nr 1) Rebalasse viivast külavaheteest idakagus.

Sisestatud: 27.10.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme kuju ja ehituse järgi otsustades on tegemist kivikirstkalmega, kus on peamiselt põletamata või ainult põletamata matused. Selle põhjal oleks kalme dateeritav I aastatuhandesse e Kr. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Leide kalmest ei ole. Kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.10.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.10.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.