Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17859
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 67-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 23.08.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.03.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on tugevasti lõhutud, nii et kalme kontuuri pole enam võimalik täpsemalt määrata - see sulab ümbritseva maatikuga peaaegu märkamatult kokku. Ometi torkab silma kühmu ümar kuju. Kõige kõrgemaks kohaks on kalme keskpaik, mis kerkib üle ümbritseva põllumaa ligi 1 m. Kalmekünka lõhutud nõlvad on hästi lauged ja madalad. Pealt on kalme tugevasti kamardanud, nii et kalme kivid enam maapinnale ei ulatu. Proovišurfiga kontrollides on leitud, et ülemised 15-20 cm kalmest koosnevad kamaraga läbikasvanud pruunist mullast ja paeklibust, sellest sügavamal paikneb tihedasti laotud raudkividest sillutis. Kõik see on tüüpiline kivikalmele, mis pärineb rauaaja vanemast poolest. Künka maksimaalne läbimõõt on 10-12 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 01.08.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Tallinn- Narva maanteest (nr 1) põhjapool, avatud maatikul. Kivikalmest lõuna pool, üle põlluvahetee asuvad arheoloogiamälestised Kivikalme reg nr 17856-17858.

Sisestatud: 01.08.2015.

Mälestise ajalugu


Kalmepõhi pärineb I aastatuhande e.Kr. kasutusel olnud kivikirstkalmest. Kalmepõhi on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a ja kontrollitud 1975.a. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1975.a. oktoobris. Mälestisele on koostanud passi 1973.a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 01.08.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 01.08.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.