Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17862
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 560579.00
Y-koordinaat 6590398.00
Mälestise vana number 71-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 19.09.2014.

Kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune, võrdlemisi laugete nõlvadega 20-50 cm kõrgune kangrupõhi. Kalme läbimõõt on 20 m. Kalme on pealt tugevasti kamardunud. Kalme pealispind on kergelt ebatasane, mis nähtavasti on kunagiste lõhkumiste tagajärg. Värskemate lõhkumiste jälgi kamardumata kiviste kohtade näol esineb ka loode-ja lõunaosas. Loodeosas on 2 m läbimõõduline ja 30 cm sügavune lohk, mis on tekkinud selle läbi, et siit on kamar pealt ära lükatud. Lõunapoolne vähe kamardunud ja sammaldunud kividega täidetud lohk võib olla ka mingi kirstu koht. Siin on näha peamiselt paekiviplaate. Kalme keskosa on võrdlemisi tasane ja madal. Suhteliselt kõrgem on kalme kirde- ja üldse idaosa samuti lõunaosa. Paistab, et kõige rohkem on lõhutud edela-. lääne- loode- ja keskosa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Vandjala külas. Kivikalme jääb Maardu-Raasiku teest (nr 11103) ida poole avatud maastikule. Kivikalmest läände jääb mälestis Kivikalme reg nr 17863, loodekaarde jäävad Kivikalmed reg nr 17861-17860, lõunas paikneb Kivikalme reg nr 17864 kagus paiknevad arheoloogiamälestised Kivikalmed reg nr 17865-17866 ja 17868.

Sisestatud: 16.02.2015.

Ajalugu


Kalme on I aastatuhande teisest poolest e.Kr pärinev kivikirstkalme. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1973.a. septembris. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1973.a. septembris. Mälestisele on koostanud passi 1973.a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 16.02.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.