Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17864
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 73-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 19.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on laialivalguva kujuga ja tublisti lõhutud kalmega. Kalmet on lõhutud arvatavasti nii kivide võtmise kui ka põllutööga. Kalme lõunapoolne laiem ots on 7-8 m lai. Kalme ulatust põhja-lõuna-suunas on raske kindlaks teha, sest omal ajal piki kalme ida-ja lääneserva kündes on kalme põhjaserva vastu jäänud kiilukujuliselt tükk söödimaad, mis sulab kalmepõhjaga märkamatult kokku. Ligikaudne pikkus võiks praegu olla 7 m. See on pealt tugevasti kamardunud ja täiesti lage kalmepõhi, mille servad sulavad märkamatult kokku ümbritseva rohumaaga. Kalme kirdejalami lähedal praeguseks on kamardunud lohk. Kalme kõrgus on 25-40 cm. Algsest kalmest on ilmselt vähe säilinud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Vandjala külas. Kivikalme jääb Maardu-Raasiku teest (nr 11103) ida poole avatud maastikule. Kivikalmest idakaares paiknevad arheoloogiamälestised Kivikalmed reg nr 17865-17866 ja 17868, kirdesuunas asuvad Kivikalmed reg nr 17860-17861 ja põhja poole jäävad Kivikalmed reg nr 17862-17863.

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhande teisest poolest e.Kr. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1973.a. septembris. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1973.a. septembris. Mälestisele on koostanud passi 1973.a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 16.02.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.