Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17865
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 74-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.06.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 19.09.2014.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune 0,75 m kõrgune kangur. Kalme läbimõõt on põhja-lõuna-suunas 13 m ja teistpidi 13-14 m. Kalme on pealt tugevasti kamardunud. Kangru servad on laugjad, kuid siiski selgesti eraldatavad. Kalme põhjapoolmikku läbib poolkaares sõjaaegne kaevik, mis on suunatud Narva mnt. poole. See 0,5 - 1,5 m laiune ja kuni 70 cm sügavune kraav läheb läbi kalme ida-põhja-lääneserva, kus ta lõpuks kalmest väljub. Kalmesse kaevatud kraavist väljavisatud muld on tõstetud kalme põhja-, kirde- ja idaservale, mis teeb kalme nondest külgedest tegelikult kõrgemaks. Kalme idaserva vastu on korjatud kive, mistõttu see serv on kõige raskemini jälgitav. Praegu on kalme vastu kuhjatud materjal juba kamardunud nagu kalme isegi. Kalme peale on lükatud 3-4 üle m läbimõõdulist raudkivi. Ka kalme ida-, põhja- ja läänejalamile on toodud hõredalt üle 0,5 m läbimõõduga raudkive. Ainult kalme lõunapoolne jalam on kividest puhas (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Vandjala külas. Kivikalme jääb Maardu-Raasiku teest (nr 11103) ida poole avatud maastikule. Kivikalmest loodekaares paiknevad arheoloogiamälestised Kivikalmed reg nr 17860-17863, edelasuunas asub Kivikalme reg nr 17864 ja kagusse jäävad Kivikalmed reg nr 17866 ja 17868.

Sisestatud: 16.02.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme on I aastatuhande teisest poolest e.Kr pärinev kivikirstkalme. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1973.a. septembris. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1973.a. septembris. Mälestisele on koostanud passi 1973.a septembris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 16.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 16.02.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.