Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17871
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 2307
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.07.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 03.10.2014.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on edela suunas pikliku madala (50-60 cm) hall kivilahmakaga, mille pikkus on 3,76 m ja laius ristipidi 1,75 m. Kivi üks külg, mis on pööratud ida ja kirde suunas, on peaaegu kogu ulatuses vertikaalne või sellele lähenev, teine külg aga lauge või ebatasane. Põhjaküljest lahti tulnud lõhmudest. Kivi keskel, lähemal loode poolsele servale, on suur ovaalne nõgu, mille nõlv algab juba paarkümmend cm kaguservast, kuid mille kõige sügavam (NO-SW-suunas ovaalne) nõgu asub keskpunktiga ca 60 cm kaguservast. Sellest süvendist kuivab vihmavesi ära ainult põuase ajaga. Kogu lohu maksimaalseks sügavuseks kõrgetest lõuna- ja kaguservadest on 25 cm, vett pidava loodeserva kõrgus põhjast aga 5 cm. Lohu idapoolsel kallakjal küljel, 30 cm kaguservast, on väike kunstlik lohk, mille läbimõõt on 6,5 cm j a sügavus 1,3 cm. Seega võiks see olla suure ja välkese lohuga kultusekivi, kusjuures suur lohk on tekkelt vanem (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul Tallinn-Narva maanteest põhja pool, maastikus veidi kõrgemal kohal. Kultusekivi lähiümbrusesse jääb rohkesti arheoloogiamälestisi.

Sisestatud: 09.02.2015.

Mälestise ajalugu


Kivi on olnud kasutusel kultusekivina I aastatuhandel e.Kr. Kultusekivi on avastatud ja arheoloogidele kätte näidatud kunagise kodu-uurija O. Raudmetsa poolt 1973. aastal. Rahva suus ei ole teateid selle kivi suure lohu kasutamisest kultusetalitusteks. Kivi on võetud kaitse alla 1973.a . Mälestisele on koostanud passi 1975. a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 09.02.2015.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 03.10.2014.