Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17872
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 123-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 03.10.2014.

Mälestise kirjeldus


Kivi on hallikas ja võrdlemisi rabe kivim. Põhiplaanilt on kivi peaaegu kolmnurkne, kivi kontuur aga siiski pigem neljakandiline. Kivi idanuki juurest läheb kivi lääneotsa juurde kõrgem hari. Selle harja kõige kõrgemal lael asub kolm kunstlikku lohku. Kivi küljed on lõuna- ja põhjapoolses suunas kaldus. Kivi idaotsal on 0,5 m pikkuselt madalam aste, lääneots aga on ebatasane ja murenenud. Kivi läbimõõt ida-lääne suunas on 3,1 m ja põhja-lõuna suunas 2,8 m. Kivi kõrgus 0,75 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.02.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kultusekivi asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kultusekivi paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul Tallinn-Narva maantee ja vana Narva maantee vahelisel alal, põlluvahetee servas.

Sisestatud: 09.02.2015.

Mälestise ajalugu


Kivi on olnud kasutusel kultusekivina I aastatuhandel e.Kr. Kultusekivi on avastatud ja arheoloogidele kätte näidatud kunagise kodu-uurija O. Raudmetsa poolt 1973. aastal. Kohalik rahvas ei teadnud kivist midagi. Kivi on esitatud kaitse alla võtmiseks 1973.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975. a mais arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.02.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 09.02.2015.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 03.10.2014.