Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17877
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 28-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on põhiplaanilt ümmarguse kivikalmega, mille läbimõõt on 15-20 m. Kalme esialgset kõrgust on raske kindlaks teha. Paistab, et see oli 3-4 m ümber. Kalme esialgset kuju on mõnevõrra muutnud ja kalme kõrgust suurendanud sõja ajal kalmesse kaevatud tulepesa. Tulepesa süvendisse on lükatud suuri raudkive, mis täidavad 1/3 august. Tulepesa seinas paljandunud kalme profiil, mis sisaldab paekive ja musta mulda, osutab, et kalmes peaks olema põletusmatuseid. August väljavisatud muld on kuhjatud augu servadele (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Ülgase panga kõige läänepoolsemal otsal, karjääri lähedal. Kivikalmest kagupoole jääb arheoloogiamälestis Kivikalme reg nr 17878.

Sisestatud: 29.01.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb ilmselt ajaarvamise vahetusest või meie ajaarvamise algusest. Kalme on avastatud Rebala muinsuskaitseala muististe väljaselgitamise käigus 1970-ndate aastate esimesel poolel arheoloog V. Lõugase poolt. Kivikalme on kaitse alla võetud 1975.a. Mälestisele on koostanud passi arheoloog V. Lõugas
(Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.01.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 26.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.