Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17878
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
Mälestise vana number 29-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Kalme läbimõõt on 10-11 m ja kõrgus 1,2 m. Kalme paistab olema hästi säilinud, sest kalme lagi on täiesti tasane ja paksult kamardunud. Kalme servad on selged ja järsud (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.01.2015.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kalme paikneb avatud maastikul, kõrgel põlluseljakul, kust on avar vaade ümbrusele. Maapind kalme juures alaneb lõuna-poole. Ümberringi on paeklibune maa. Kivikalmest loodepoole jääb arheoloogiamälestis Kivikalme reg nr 17877.

Sisestatud: 29.01.2015.

Mälestise ajalugu


Kalme pärineb I aastatuhande I poolest. Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. Kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud ja leide siit ei ole muuseumidesse jõudnud. Kivikalme on kaitse alla võetud 1975.a. Mälestisele on koostanud 1977. a sügisel passi arheoloog V. Lõuga (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.01.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 26.11.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Kividest rajatud kalmete ehitus, matmisviis ja erinevate kalmevormide levik muutus aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised võivad olla ümara või nelinurkse põhiplaaniga, sisaldada eraldi kividest laotud keskset kirstu või mitte, omada kõrgemat või madalamat kivikuhjatist. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud mitmeid ümbermatmisi. Surnutele on kivikalmetesse aegade jooksul kaasa pandud erinevaid asju, vahel rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 26.11.2007.