Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 17883
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 431-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 13.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb ida-läänesuunalise paeastangu serval ja selle all. Ida-lääne suunas on asulakoha kultuurkiht umbes 550 m pikkusel ja põhja-lõuna suunas umbes 100-150 m laiusel alal. Asulakoht jääb osaliselt põllumassiividele, osaliselt hoonestuse alla ja õuealale (vt KKT Lisa 1b. Asulakoha (reg nr 17883) kultuurkihi levikuala). Asula kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega, sisaldades savinõukilde, loomaluid jms.

Asula kultuurkiht on erineva paksuse ja intensiivsusega, sisaldades savinõukilde, loomaluid jms.

Asulakoht on dateeritav II at algusesse ja keskpaika pKr, kuid pole välistatud ka asustuse algus juba I at teisel poolel pKr.

Sisestatud: 31.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Tõmmiku külas, vahetult Karjaküla aleviku loodepiiril, Keila jõest umbes 1 km kaugusel edelas. Keila–Keila-Joa riiklikust kõrvalmaanteest (A 11195) jääb mälestis kirdesse, mööda külavaheteed umbes 1 km kaugusele. Mälestis paikneb kõrgemal põllumassiivil vahetult Keila jõe vasakkalda poole jääva luha lääneservas. Mälestisest ida poole jäävad 5 kultusekivi (vt KKT Lisa 1a. Kultuurimälestiste Kultusekivid (reg nr 17884-17888) ja Asulakoht (reg nr 17883) asukoha skeem).

Sisestatud: 13.10.2006.

Mälestise ajalugu


Asulakoha avastas arheoloog Mati Mandel 1981. aasta aprillis. Asulakoha leidmisele juhatasid 17. sajandist pärinevad kaardid. M. Mandeli hinnangul on tegemist Taani Hindamisraamatus (13. saj) mainitud 5 adramaa suuruse Carias’e külaga. Küla asus samal kohal kuni 18. sajandi lõpuni, mil ehitati Uus-Karjaküla nime kandev karjamõis.

Sisestatud: 31.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus. Mälestisele kehtestatud täpsustatud kaitsevööndi ulatus on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 13.10.2006.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.