Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pelgupaik "Nabessaar"
Mälestise registri number 17893
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 191
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.05.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Pelgupaik.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht, kirjalikult fikseeritud pärimus, maastikuliselt eristatav.

Sisestatud: 04.12.2007.

Mälestise ajalugu


Väljavõte Ado Köögardali (Keila kirikuõpetaja 1921-1957)päevaraamatust 30. august 1924:
/.../ Lohusalu küla maad on poolsaarel. Joa pool lahtise mere küljes on küla ja mere vahel mets. Poolsaarel on vastu Pakerorti merre kaugele ulatuv maanina. Õieti on see maanina tormisel ajal ehk kui vesi kõrge, pärismaast eraldatud: lained on juba vanal ajal maa ära lõhkunud, ei kasva seal enam midagi, on üksnes kivid, liiv ja adru. Merre aga ulatub eespool kõrge mägi. See mägi, nimega Nabe mägi, vanaaegne pelgukoht, on rohuga kaetud ja teda tarvitatakse karjamaaks, sest vaikse ilmaga on maanina lõhutud osa kuiv. /.../

Sisestatud: 03.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 26.11.2007.

Üldinfo


Ajutiselt, sageli ohu korral, on inimesed kasutanud elamiseks pelgupaiku, kuhu üldiselt pole kaitserajatisi tehtud. Pelgupaigad olid looduslikult hästi varjatud, enamasti soo- ja rabasaared. Rahvasuus on neile antud mitmesuguseid nimesid (Kukelinn, Luusaar, Lõimemägi jne). Pelgupaiku pole arheoloogiliselt jõutud veel kuigi palju uurida. Seoses väga episoodilise kasutusega on sellistele mälestistele iseloomulik väga nõrk kultuurkiht ja esemeleidude vähesus, mistõttu nende ajaline määratlemine on raske.

Sisestatud: 09.10.2014.