Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Surnumägi"
Mälestise registri number 17897
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 438-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 18.11.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 04.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu asub madala pikliku kruusaseljandiku põhjanõlval, kõrgusega 1-1,5 m, pikkusega ida-lääne suunas 270 m, põhja-lõuna suunas 50-70 m. Kõrgem ja ja järsem on seljandiku lõuna-poolne nõlv, põhjanõlv on lauge. Kalmistu on kaetud männikuga. Kalme pind on tugevasti kamardunud. Kamaraalune tumedam mullakiht ulatub vaevalt 20-30 cm sügavusele. Selle all algab kollakaspruun savikas mullasegune kruus. Kalmistu läänepoolsesse ossa on omal ajal õppuste jaoks kaevatud laskepesad, 3 suuremat varjendit autodele ja ühe blindaazi. Blindaazi kaevamisel 1975. aastal leiti umbes 1 m sügavuselt 4 ilma panusteta luustikku .

Sisestatud: 17.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Ohtu külas, Keila metskonna ja Kruusiaugu talu maadel. Kruusiaugu talu hoonetest jääb mälestis 50 m lääne poole, külatee äärse männiku alla.

Sisestatud: 17.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kujutab endast ilmselt 15.-18.sajandi maa-alust külakalmistut. Kalmistu avastati 1975. aastal Toomas Tamla poolt kohaliku elaniku E. Nurmiku kirja põhjal, kes teatas luustiku leiust. Kruusiaugu talu pererahva teateil leidnud talu perenaine sama seljandiku põhjaosast juba varem ühe panusteta luustiku, mis asunud umbes 1 m sügavuses. Kruusiaugu talu peremees teadis, et sama seljandikku olla vanasti nimetatud "Surnumäeks" ning sealt olla juba siis luid leitud. Ohtu külas asuvat "Surnumäge", kust olla leitud luid, on mainitud ka 1922. aastal G. Nigula poolt koostatud Keila kihelkonna kirjelduses.
Kalmistu esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1975. aastal, samal aastal koostas Mati Mandel mälestise passi. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 438-k.

Sisestatud: 17.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.