Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvrikivi "Ukukivi"
Mälestise registri number 17915
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 678-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.12.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvrikivi.

Mälestise tunnus


Rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 02.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on peaaegu ristkülikukujulise põhiplaaniga, kõrge lõunaservaga ja põhja poo1e 45° all madalduva laega rabakivi. Kivi kõrgus ulatub 5,5 meetrini, suurim ümbermõõt on 34,5 meetrini, pikkus põhja–lõuna suunas 10 meetrit ja laius lääne–ida suunas 7,5 meetrit. Kivi kõrgemal lõunaserval, 2 m edelanurgast ida pool ja 1 m lõunaservast põhja pool, leidub 45 cm läbimõõduga ja 20 cm sügavune ümar kausisarnane ohvrilohk.

Sisestatud: 02.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi asub Lossi talu õueaiamaa ja põllu piiril, suhteliselt kõrgel, põhja suunas madalduval maal. Kivi kirdenurga juurde on ehitatud telliskivist kõrvalhoone, lääneserva juurest kulgeb lääne poole õueaiamaad piirav traataed. Kivi lõuna poolne osa jääb aia sisse, põhjapoolne osa aga praegu söötis põllumaale. Kivi kagunurga juures kasvab 20 m kõrgune kask, edelanurga juures õunapuu, idakülje ääres 15 m kõrgune pihlakas.

Sisestatud: 02.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 02.11.2007.

Üldinfo


Ohvrikivid on rändrahnud, mis olid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal, osa ohvrikive on olnud taluõues või -aias. Mitmed neist asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse kohaselt usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab ka selliste kivide nimetus (tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne). Samuti seostati kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kivi või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt Ukukivi, Tõnisekivi jne). Nendegi täpsem dateerimine pole veel võimalik: me ei tea, kas ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti, samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Need kivid on eesti rahvausundist kõnelevad pärimusmälestised.

Sisestatud: 09.10.2014.