Mälestise tunnus

19. sajandil rajatud maakalmistu näide.

Kirjeldus

Kalmistu maa-ala suuruseks on 10,6 ha. Kalmistu on loodest, kirdest ja edelast piiratud 1,2- 1,5 m kõrguse paekivist laotud müüriga. Kalmistu peavärav on paekivist laotud. Väravad puuduvad. Kalmitumüüri ääres on raamihoone. Kalmistul kasvab hulgaliselt puid: harilikud kuused, must mänd, mägimännid, kased, pärnad, tammed, on ka lehtpõõsaid ja vääntaimi.
Kalmistu vanimad hauamärgid on paeristid ja paeplaadid. Vanim dateeritud paerist on 1839. aastast pärinev Mai Willemsooni matusepaika tähistav kivirist. Hauaplaatidest on vanimad 1837. ja 1844. aastast pärinevad hauaplaadid. Vanimad malmristid on 19. sajandi keskpaigast, näiteks Aabram Sturmi haual 1855. aastast. Malmristidest on enamlevinud lihtsad ristid, mille haaradele või ristile on kõrgreljeefis pressitud viisnurga kujutis. Hulgaliselt on malmriste, kus haara ots on kujundatud kolmiklehena. Enamikule malmristidest on tekst kõrgreljeefis peale kantud, kuid esineb ka nimeplaatidega malmriste. Vanimad sepisristid pärinevad eelmise sajandi keskelt. Esineb lihtsa kujundusega lattrauast riste, šabloonsetel motiividel masstoodangut ja ainulahenduslike detailidega sepisriste. Lillornamentidega kaunistatud sepisristid on Erna Pauline Eromanni, Wilhelmine Liiwingu ja Fridik Sandbergi haual.
Kalmistule püstitatud hauasambad on kahte tüüpi: obeliskilaadsed, pealegraveeritud risti kujutisega, näiteks Jakob Kagoveri hauasammas. Teine tüüp on kõrgele alussambale asetatud marmor- või graniitristid, näiteks Woldemar Kentmanni ja Amalie Kentmanni hauasammas. On hauaplatse mida ümbritseb madalate postide ja lihtsa metallaiaga piire. 20. sajandi algusest ja varasemast perioodist pärit piirdeaiad on lihtsa kujundusega.
20. sajandi I poolest on hauakivid ja mõned hauatahvlid. Varasemad hauakivid on korrapärase kujundusega, hilisemal perioodil paigutati hauaplatsidele looduskivist lõigatud ühelt küljelt lihvitud või poleeritud korrapäratu kujuga hauakive.
20. sajandi II poolest paigutati massiliselt hauatahvleid. Neil domineerib sümbolina enamasti rist või rist koos palmioksaga, aga ka leek, lilleõis ja küünal. Kalmistul esineb ka puuriste, nii valgeks värvituid kui lakituid.

Asukoha kirjeldus

Kuusalu kalmistu asub Kuusalu aleviku kaguservas. Kalmistu juurde viib Soodla tee.

Ajalugu

Kuusalu kalmistu rajamisdaatum, aasta 1802, on raiutud kalmistu loodepoolsesse paemüüri. Kalmistut on järk-järgult laiendatud, algselt müüriga ümbritsetud ruudust on saanud kagu suunas väljavenitatud ristkülik.

Üldinfo

Kuusalu kalmistul asub Vabadussõja ja I maailmasõja ausammas, mis avati 16.mail 1921. See oli esimene mälestussammas, mis Vabadussõjas langenutele Eestis püstitati.
Sammas lõhuti 2.juulil 1941 osaliselt, tükid maeti maha.
Taastamine toimus 10.augustil 1942.
1945 eemaldati osa teksti, nimelt Vabadussõja nimetus koos langenute nimedega.
Kolmandat korda pühitseti ausammas 26.novembril 1988.
Sambal on tekst
Kuusalu kogudus mäletab tänuga oma pojad kes suurel wõitluse ajal oma elu jätsid Eesti kodu kaitseks.
Kuida on wägwwad langenud kesktapluses.
Oh, mu wend Jonathan, mul on kahju sinust. 2.Sam.1,25.
Eesti wabaduse sõjas 1918-1920 langesid-12 nime
said surma-20 nime.
Suures maailmasõjas 1914-1918- 53 nime.