Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18018
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 475-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.05.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 10.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Asula kultuurkiht hõlmab ~80x80 suuruse ala endise mõisapargi territooriumil. Asula läänepiiriks on endised mõisatiigid, põhjapiiriks mõisahoone eest läbiviiv tee, idapiiriks mõisapargi idaservast põhja suunas kulgev tee ja lõunapiiriks endine teekoht. Üksnes lõunapoolse tiigi idakaldal näib kultuurikiht ulatuvat rohkem lõuna poole hõlmates aiamaa lääneosa. Nii lisandub 80x80 m alale veel NS suunas 60 m pikkune ja 30 m laiune ala selle tiigi idakaldal. Tõenäoliselt on asula muiste ulatunud veel kaugele lääne poole praeguste tiikide alale. Asulakoht paikneb suhteliselt kõrgel maal. Territooriumi piirab ida ja lõuna poolt kõrgete pargipuude rida. Puid kasvab ka tiikide kallastel ja mõisahoone ümber asula lääne- ja põhjaservas. Kultuurikihi paksus on suurim tiikide idakaldal nimelt 1 m. Ida suunas kultuurkiht õheneb.

Sisestatud: 10.07.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht Harjuma, Kose vallas, Oru külas. Asulakoht paikneb endise Oru mõisa pargis, mõisahoonest lõuna ja lõuna-kagu pool, Kolu-Oru-Kohila teest põhja pool.

Sisestatud: 10.07.2008.

Mälestise ajalugu


Muistis on avastatud 1978. aasta kevadel O. Raudmetsa poolt. Ilmselt kuulub kultuurkiht muinasasulale, mis eksisteeris juba 13. sajandil ning mis on mainitud nn Taani Hindamisraamatus. Asula kultuurkiht pärineb ajavahemikust I aastatuhande II pool - II aastatuhande I pool.

Sisestatud: 10.07.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kihil.

Sisestatud: 10.07.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.