Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht "Kämbla küla ase"
Mälestise registri number 18023
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 459-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis asub Oru külla viivast teest vähemalt 50-60 meetri ulatuses põhja pool ning selle all. Teest lõuna poole võib see olla ulatunud vaid kuni 20-30 meetrini. Asulakoha laiuseks põhja-lõuna suunas on seega 80-90 meetrit, pikkuseks ida-lääne suunas on 150 meetrit, pindala umbes 1,0 hektarit.
Teest sadakond meetrit põhja poole jääb vesine, üksikute põõsastega heinamaa. Seal paiknevad kaitsealused kultusekivid ( reg nr 18036-18037) ning ohvriallikas (reg nr 18042). Lõuna suunas maapind tõuseb ning seal paiknevad kõrged põllumaad. Muistne asula on jäänud vesise ja kuiva ala piirile, allika lähedale.
Asula kultuurkiht on tume muld, milles leidub loomaluid ja keraamikakilde. Kultuurkihi paksus on vähemalt 0,5-0,6 meetrit.

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Oru külas, Kolu-Tammiku kõrvalmaanteest (A 11203) lääne pool, mööda Oru külakeskuse juurde viivat külateed 340 meetrit. Mälestis jääb Paju talust 230 meetrit loode poole, Hiievälja talust 70 meetrit kirde poole. Asula on paiknenud umbes 150 meetri pikkuselt piki külateed, tema läänepiiriks tuleb lugeda Hiievälja talu juurest maanteele ja Saula külla viivat põhjapoolset teeharu.

Sisestatud: 06.09.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis pärineb II aastatuhande algusest ja hilisemast ajast. Asulakoha avastas O. Raudmets 1977. aastal. Tegemist on ilmselt muistse Kämla (Kämbla) küla kohaga (vt P.Johansen, Die Estlandiste des Liber Census Daniae. Kopenhagen-Reval, 1933, lk 574). Kuna rahvapärimus asetas muistse Kämbla küla umbkaudu ülalkirjeldatud kohta, on see täiesti tõenäoline.
1977. aastal esitati asulakoht riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati Mati Mandeli poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 459-k.

Sisestatud: 06.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.06.2017.

Aruanded


Vedru, G. 2010. Aruanne Arheoloogilistest eeluuringutest Kämbla küla asemel (Oru küla, Kose vald/kihelkond) Harjumaa 2009. aastal.

Sisestatud: 01.04.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.