Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18036
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 461-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus läheduses.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast peaaegu nelinurkse põhiplaaniga, pealt lamedat raudkivi. Kivi pikus ida-lääne suunas ulatub 1,6 meetrini, laius põhja-lõuna suunas 1,5 meetrini, suurim ümbermõõt on 5,5 meetrit, kõrgus vaid 0,5 meetrit. Kivi lael, selle kesk- ja kirdeosas leidub 5 korrapärast ümarat kunslikku lohukest. Lohkude mõõtmed ulatuvad 5-8 sentimeetrini, sügavus 0,5-1,5 sentimeetrini. Mälestis asub endises hiiekohas, muistse asulakoha naabruses (nn "Kämbla küla ase", reg nr 18023), vesisel üksikute põõsastega heinamaal.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Oru külas, Kolu-Tammiku kõrvalmaanteest (A11203) 204 meetrit edelas. Mälestis jääb Oru külast maanteele viiva põhjapoolse teeharu idaserva, 140 meetrit Hiievälja talu peahoonest põhja poole. Mälestisest 40 meetrit kirdes paikneb veel üks kaitsealune kultusekivi (reg nr 18037) ning 30 meetrit põhja pool ohvriallikas (reg nr 18042).

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Saula külas Sepamäe talu maadel. Mälestis jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaanteest (A2) 85 meetrit läände, Saula külla viivast teest 165 meetrit kirdesse, talu hoonetest 100 meetrit kirde poole. Mälestis asub keset üles küntud põllumaad.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub arvatavasti I aastatuhandesse eKr. Kivi avastas O. Raudmets 1977. aastal. Samal aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati Mati Mandel`i poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 461-k.

Sisestatud: 21.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.