Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18037
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 462-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast trapetsikujulise põhiplaaniga, kolmnurkse kõrgema laega kivi. Viimase keskosas leidub üks korrapärane ümar kunstlik lohuke, läbimõõduga 7 sentimeetrit, sügavusega 2 sentimeetrit. Kivi pikkus põhja-lõuna suunas on 1,6 sentimeetrit, laius ida-lääne suunas on 1,5 sentimeetrit, suurim ümbermõõt on 5 meetrit ja kõrgus 0,7 meetrit. Tema 30 kraadi all langeval lääneküljel ja 45 kraadi nurga all langeval idaküljel leidub veel rida looduslikke sügavaid lohke. Neist suurima mõõtmed on 6x3,5 sentimeetrit, sügavus 2,5 sentimeetrit. Mälestis asub endises hiiekohas, muistse asulakoha (nn "Kämbla küla ase" reg nr 18023) naabruses, vesisel, põõsastega heinamaal. Kivi asub kõrge saarepuu all.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Oru külas, Kolu-Tammiku kõrvalmaanteest (A11203) 170 meetrit edelas. Mälestis jääb Oru külast maanteele viivast põhjapoolsest teeharust 40 meetrit kirdesse, 170 meetrit Hiievälja talu peahoonest põhja poole. Mälestisest 40 meetrit edelas paikneb veel üks kaitsealune kultusekivi (reg nr 18036) ning 40 meetrit lääne pool ohvriallikas (reg nr 18042).

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestise avastas Mati Mandel 1977. aastal. Samal aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks ning koostati Mati Mandel`i poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 462-k.

Sisestatud: 21.08.2007.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.