Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 18042
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Mälestise vana number 460-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.10.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud pärimuse ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ümara kujuga, 2,5 meetrise läbimõõduga ja 0,5 meetri sügavust allikalohku. Allikas on selge veega, lohk on võrdlemisi puhas. Allikast lähtub kirde suunas umbes ühe meetri laiune kraav. Kraavi palistavad põhjakaldalt 5-8 meetri kõrgused lepad. Need kasvavad reana allikalohu juurest 15 meetri kauguseni. Allika ümbrus on vesine, üksikute põõsastega heinamaa.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Oru külas, Kolu-Tammiku kõrvalmaanteest (A11203) 175 meetrit edelas. Mälestis jääb Oru külast maanteele viiva põhjapoolse teeharu idaserva, 170 meetrit Hiievälja talu peahoonest põhja poole. Mälestisest 40 meetrit lõuna pool paikneb kaitsealune kultusekivi nr. 18036 ning 40 meetrit lääneloodes kultusekivi nr. 18037.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub ilmselt II aastatuhandesse. Allikas on asunud endises hiiekohas. Põhjalikumaid andmeid hiiekoha ja allika kohta leidub Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluulearhiivis (ERA II, 10, 706 (18) ). Pärimuse kohaselt olnud Oru mõisa maal vanasti suur Kämbla küla, mille mõis ära kaotanud. Küla juures olnud hiis, milles asunud suur ohvrikivi. Viimase lasknud aga Saare talu peremees puruks, et teha uuele majale alusmüüri. Hiiest olevat leitud 2 põdrasarve ja steariinküünla ots. Hiie lähedal olnud kõrts. Hiies olnud 2 allikat, mille vett tarvitatud ohverdamisel.
Allika kohta leidub infot ka R. Känd`i käsikirjas "Kose kihlekonna arheoloogiline kirjeldus. 1925." Mälestis võeti riikliku kaitse alla 1977. aastal. Samal aastal koostati M. Mandeli poolt mälestise pass. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 460-k.

Sisestatud: 29.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 27.11.2007.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 05.10.2014.