Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18065
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 598-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune ja läbimõõt u. 12,5 m. Kalme on selgesti eraldatav mäe kamardunud pinnast. Ka kalme ise on tihedasti kamardunud, kuid kerkib 0,5-0,8 m kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Kuna kalme asub seljakunukil, millel on üsna järsk langus N ja NE suunas, siis on ka sealpoolsed küljed kõrgemad. Kalme N-poolne osa on paraku kunagi 3-4 m laiuselt u. 30 cm paksuselt madalamaks kooritud, arvatavasti on kalme materjali minema veetud. Muld kalmes on tunduvalt mustem kui ümbritseval põllul. Pealt on kalme lage ja puhas. NE-serval võib täheldada siia põllult veetud kive, mis praegu ei lase kalme suurust ja kuju aimata.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 11.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Mäepea külas Matsuaugu talu maa-alal „Kangrumäel“. Tallinn-Narva maanteest(E20) 1,7 km S-pool, Vana-Narva mnt(11260) ja Kuusalu-Valkla(11267) teeristist 1,4 km SE-suunas. Kuusalu-Valkla teest NW-suunas Mäepea küla peale keeravast teest kohe W-pool ongi kalme. Kalme kõrval on sellega kokkukäiv teine kivikalme nr. 18066, NE-suunas 100m on kultuskivi nr. 18069 ja 100m SW on kultuskivi nr. 18310.

Sisestatud: 11.01.2011.

Mälestise ajalugu


Arvatav kivikirstkalme on dateeritav I aastatuhande lõppu eKr või I aastatuhande algusesse pKr. Kalme on avastatud ja esmakordselt registreeritud V. Lõugase poolt 1976. aasta juunis. Leide ei ole muuseumisse jõudnud.
Kaitse alla võtmiseks esitatud 1976. aastal (ENSV TA) Ajaloo Instituudi poolt.
Mälestise passi koostas arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris ja kontrollis üle 1978. aasta mais, vana registri järgi kandis nr. 598-k.

Sisestatud: 11.01.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.