18066 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18066 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 579354.96 |
Y-koordinaat | 6592366.49 |
Mälestise vana number | 599-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 10.09.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Kalme läbimõõt ida-lääne suunas on ca 11 m ja põhja-lõuna suunas 9,5 m. Mälestise S-serv on kuni 40 cm kõrge, NW-pool on maetud põllukividega, N-poolne serv sulab kokku künka jalamiga. E-serva on raske tabada, sest sealt on materjali palju ära veetud ja muld on sama tihedasti kamardunud, nagu kalmes seespool. Kalme ise on pealt lage, kasvab vaid üks lehtpuu. |
Asukoha kirjeldus Kalme asub Mäepea külas Matsuaugu talu maa-alal „Kangrumäel“. Tallinn-Narva maanteest(E20) 1,7 km S-pool, Vana-Narva mnt(11260) ja Kuusalu-Valkla(11267) teeristist 1,4 km SE-suunas. Kuusalu-Valkla teest NW-suunas Mäepea küla peale keeravast teest kohe W-pool ongi kalme. Kalme kõrval 1,5-2 m eemal on sellega kokkukäiv teine kivikalme nr. 18065, NE-suunas 100m on kultuskivi nr. 18069 ja 100m SW on kultuskivi nr. 18310. |
Ajalugu Arvatav kivikirstkalme on dateeritav I aastatuhande lõppu eKr või I aastatuhande algusesse pKr. Kalme on avastatud ja esmakordselt registreeritud V. Lõugase poolt 1976. aasta juunis. Leide ei ole muuseumisse jõudnud. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |