Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18070
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 605-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi paikneb klindipealsel rohumaal, kus karjatatakse loomi. Kivi läbimõõt on
N-S suunas 3 m ja E-W suunas 3,8 m. Lohukivi on piklik, 1,3 m kõrge. Muistise lääneots on püstjas, kuid ainult kivi lamedamas E-osas on 5 kunstlikku lohku. 3 lohku on SE- küljel ja 2 lohku NE-pool. Lohud on nõrgalt näha ja kaetud tugeva halli kivisamblaga. Lohude läbimõõt ulatub 4 cm-6 cm-ni ja sügavus o,3 cm-1,7 cm-ni.

(Kirjeldus on koostatud 1978. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Mäepea külas Tõnikse talu maa-alal. Kuusalu-Valkla(T-11267) teed mööda N-S suunal Allika alajaamast SW-poole kulgeva Allika-Mäepea teel 350 m edasi tee ääres paiknebki muistis. Kivi on teest 100 m N-suunas. Mälestisest 100 m S-pool teiselpool teed on kultuskivi nr. 18072. Muistisest W-suunas on 270 m eemal kivikalme nr. 18309; SW-suunal 240 m kultuskivi nr. 18311 ja 270 m kultuskivi nr. 18071.

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise ajalugu


Lohukivi on dateeritav I at lõppu eKr kuni I at pKr. Esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1977. aasta mais. Kohalik rahvas ei tea kivist midagi rääkida.
Kaitse alla esitamiseks võetud (ENSV TA) Ajaloo Instituudi poolt 1978. aasta aprillis.

Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1978. aasta aprillis.

Sisestatud: 24.01.2011.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.