Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18071
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 606-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kivi on olemuselt suur rändrahn, mis paikneb klindipealsel rohumaal. Kivi läbimõõt on NE-SW suunas 3,8 m ja SE-NW suunas 4,8 m. Lohukivi SE-osa on vertikaalne 2,2 m kõrge. Muistise NW-ots madaldub kuni 1 m-ni. Kivi NW-pool, just enne madalamat nõgu, on selle ainukesed 2 lohku. Mõlemad lohud on läbimõõdul 7 cm ja esimene 1,7 cm ning teine 1,4 cm sügav.
Kivi ümber on põllult kogutud üksikuid kive. Kivi NW-nurgas kasvab lehtpuu puhmas.

(Kirjeldus on koostatud 1978. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub Mäepea külas Tõnikse talu maa-alal. Kuusalu-Valkla(T-11267) teed mööda N-S suunal Allika alajaamast SW-poole kulgeva Allika-Mäepea teel 570 m edasi 10 m teest N-suunas paiknebki muistis. Muistisest N-suunas on 65 m eemal kultusekivi nr. 18311 ja 190 m kivikalme nr. 18309. Mälestisest 275 m E-pool on kultuskivi nr. 18072. SE-suunas 165 m on 2 kivikalmet nr 18067, 18068 ja kultusekivi nr. 18072.

Sisestatud: 24.01.2011.

Mälestise ajalugu


Lohukivi on dateeritav I at lõppu eKr kuni I at pKr. Esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1977. aasta mais. Kohalik rahvas ei tea lohkudest kivil midagi.
Kaitse alla esitamiseks võetud (ENSV TA) Ajaloo Instituudi poolt 1978. aastal.

Mälestise passi on koostanud arheoloog V.Lõugas 1978. aasta aprillis.

Sisestatud: 24.01.2011.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.