Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18093
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.01.16

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 25.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi on olemuselt suur trapetsikujuline hallikas-roosa suurekristalliline graniitkivi , mis paikneb karjamaal. Kivi kõrgus S-servast on 1,1 m ja N-servast 30 cm. Pealispinna mõõde N-S-suunas on 320 cm ja E-W-suunas 340 cm.
Kivil on 7 lohku, mis asetsevad kõrgemal S-ja W-osal. Lohud on selgepiirilised ja hästi märgatavad. Läbimõõdult on lohud 4,5-5 cm ja sügavuselt 0,5-0,8 cm.
Ümberringi kasvavad kadakad ja on märgata vanu põllukivihunnikuid.

(Kirjeldus on koostatud 1987. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 25.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tallinn-Narva(T-1) mnt Kahala liiklussõlmest S-suunas on Kahala tee(11107). Muistis jääb Kahala tee ja Hirvli-Mustametsa(11275) teeristist u 2 km SE-poole. E-suunas mööda Hirvli-Mustametsa teed 1,3 km on S-suunas Hirvli küla peale viiv tee. Mööda seda teed 500 m on teerist, kust E-suunas, mööda Hirvli ja Sigula vahelist külavaheteed u 450 m edasi on teest 50 m kaugusel W-suunas mälestis. Muistis asub Koostalu 1, talust 150 m NW-suunas. Kultusekivist NW-pool asuvad kultusekivi nr 18092(470 m); muistsed põllud nr. 18094; asulakoht nr. 18085, 300 m ohverdamiskoht „Hiiemägi“, „Hiiekärk“ nr. 18096.N-suunas 50 m kivikalme nr. 18086. Muistisest SE-pool 370 m üksik kivikalme nr. 18087 ja veel veidi kaugemal kivikalmete grupp.

Sisestatud: 25.01.2011.

Mälestise ajalugu


Lohukivi on dateeritav I at lõppu eKr kuni I at pKr. Esmakordselt registreeritud 1987. aasta kevadel P. Lalli ja Ü. Tamla poolt.
Kaitse alla esitamiseks võeti 1987. aastal.

Mälestise passi on koostanud arheoloog Ü. Tamla 1987. aastal.

Sisestatud: 25.01.2011.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.