Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 18094
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.01.16

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid) ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 25.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tallinn-Narva(T-1) mnt Kahala liiklussõlmest S-suunas on Kahala tee(11107). Muistis jääb Kahala tee ja Hirvli-Mustametsa(11275) teeristist u 2 km SE-poole. E-suunas mööda Hirvli-Mustametsa teed 1,3 km on S-suunas Hirvli küla peale viiv tee. Mööda seda teed 500 m on teerist, kust E-suunas, mööda Hirvli ja Sigula vahelist külavaheteed u 400 m edasi on teest S-suunas mälestis. Muistis
piirneb N-poolt sama Hirvli ja Sigula külavaheteega ja S-poolt Hiie, Vana-Rebase ja Koostalu taludega.

Sisestatud: 25.01.2011.

Mälestise ajalugu


Muiste põllu jäänuseid on raske dateerida, kuid võivad ulatuda I at pKr-18. saj. Esmakordselt registreeritud 1987. aasta kevadel P. Lalli ja Ü. Tamla poolt.
Kaitse alla esitamiseks võeti 1987. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog Ü. Tamla 1987. aastal.

Sisestatud: 25.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kultusekivide (reg nr 18092 ja 18093), muistsete põldude (reg nr 18094), ohverdamiskoha "Hiiemägi" (reg nr 18096), kivikalme (reg nr 18086) ja asulakoha (reg nr 18085) ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 21.05.2014.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 04.10.2014.