Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18109
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2328
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on põhiplaanilt ümmarguse kujuga kivikirstkalme, mis paikneb paeklibulise põllu veidi kõrgemal nukil. Muistise läbimõõt N-S-suunal on 15 m ja E-W-suunal 14 m. Kalme kõrgus on 1,2 m. Pealt on tugevalt kamardunud ja lame. Kalme S-osa on lõhutud põllukündmise tagajärjel ja seal on kuni 0,7 m paksune lade suuremaid raudkive ja mulda. Kalme peal kasvab praegu võsa.


(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 26.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kiiu juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, 1,2 km Valkla kõrtsihoone suunas. Mälestis on teest 410 m SW-suunas. Sauri ja Kooli küla vahelisest karjateest on kalme W-suunas, Sauripõllul. Kalmest 50 m E-pool on kivikalme nr. 18110; samas suunas u 200 m kivikalmed nr. 18116, 18115, 18114. SE-suunas 170 m kivikalmed nr. 18136 ja 18142. NE-suunas 280 m kivikalme nr. 18117.

Sisestatud: 26.01.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M. Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris. Leide ei ole muuseumisse jõudnud.
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris ja üle kontrollinud 1978. aasta aprillis.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.