Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18113
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2335
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on põhiplaanilt arvatavasti ümmarguse kujuga kivikirstkalme, mis paikneb põllul põllukivide all. S-pool on kivilasu, mille pikkus SE-NW on 35 m ja NE-SW 20 m. Kalme ise paikneb selle kivilademe NW-osas ja kividega ei ole maetud ainult SE-osa nii 10 m pikalt ning 5-6 m laiuselt. NE-osa on kõige vähem kivide alla mattunud. Muistise läbimõõt on 11 m. Kalme kõrgus on u 1,3 m. Kalme peal kasvab paar lehtpuud.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 03.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kiiu aleviku juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, u 800 m W-suunas. Teest SW-suunas u 250 m ongi kivikalme Tuleviku talu juures. Kalmest N-suunas on 200 m kivikalme nr. 18117. Samas suunas 60 m on kivikalmed nr. 18116, 18115 ja 80 m kivikalme nr. 18114. NW-suunal 200 m on kivikalmed nr. 180109 ja 18110. W-suunas kultusekivid nr. 18136 ja 18142. Kalmest SE-suunas on 150 m on kivikalme nr. 18111 ja 320 m kivikalme nr. 18112. NE-suunas on 300 m on kivikalme nr. 18133.

Sisestatud: 03.02.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M. Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris. W-suunas on leitud põllu pealt pronksist linnukujuline ripats (AI 4639).
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris ja üle kontrollinud 1978. aasta mais.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.

z