Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18114
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2336
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on põhiplaanilt pikliku kujuga arvatav tarandkalme, kuid pole kindel. Kalme on kaetud põllukividega, ainult E-ots ja W-pool on vabad. Muistise pikkus E-W-suunas on 33 m ja laius 13-14 m. Kalme kõrgus on u 0,5 m. Pealt on tugevalt kamardunud ja lame, otsad kumerad. Kalme kohal on võsa.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 03.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kiiu aleviku juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, u 800 m W-suunas. Teest SW-suunas u 200 m ongi kivikalme Tuleviku talu juures. Kalmest S-suunas 80 m on kivikalme nr. 18113. N-suunas on 150 m kivikalme nr. 18117. W-suunas u 60 m on kivikalmed nr. 18116, 18115. Samas suunas u 200 m on kivikalmed nr. 180109 ja 18110. SW-suunas kultusekivid nr. 18136 ja 18142. Kalmest SE-suunas on 250 m on kivikalme nr. 18111 ja 370 m kivikalme nr. 18112. E-suunas on 300 m on kivikalme nr. 18133

Sisestatud: 03.02.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on arvatavasti tarandtkalmega, mis on dateeritav I a.t.algusesse pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M.Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris.
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris ja üle kontrollinud 1978. aasta mais.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.