Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18115
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2337
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestise põhiplaani on raske määrata(tõenäoliselt ümmargune), kuna sellel on laugjad nõlvad ja sulandub peaaegu täiesti ümbritsevaga. Kalme on 1 m jagu kaetud põllukividega. Muistise läbimõõt on 9-10 m. Kalme kõrgus on u 0,5 m.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 07.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kiiu aleviku juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, u 800 m W-suunas. Teest SW-suunas u 300 m ongi kivikalme Tuleviku talu juures. Kalmest SE-suunas 80 m on kivikalme nr. 18113 ja NE-suunas 80 m kivikalme nr. 18114. N-suunas on 200 m kivikalme nr. 18117. NW-suunas u 60 m on kivikalme nr. 18116. W-suunas u 200 m on kivikalmed nr. 180109 ja 18110. SW-suunas 100 m on kultusekivid nr. 18136 ja 18142. Kalmest SE-suunas on 250 m on kivikalme nr. 18111 ja 370 m kivikalme nr. 18112. E-suunas on 350 m on kivikalme nr. 18133.

Sisestatud: 07.02.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M. Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris. Leide ei ole muuseumisse jõudnud.
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.