Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18117
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2339
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestise põhiplaani on väga raske kindlaks teha, ka kalme enda olemasolu on mõneti kummaline, kuna asub madalas nõos, kus kevadeti on niiske. Kalme peal on buldooseriga aetud kive nii, et sellest on järgi vare. Pikkus on 12 m ja laius 7,5 m. Kangru kõrgus on E-otsal 1m ja W-otsal 1,7 m.

(Kirjeldus on koostatud 1977. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 07.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kiiu aleviku juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, u 1 km W-suunas. Teest SW-suunas u 200 m ongi kivikalme Tuleviku talu juures. Muistisest S-suunas 150 m on kivikalmed nr. 18115, 18116 ja 18114. Samas suunas 200 m on kivikalme nr. 18113. SW-suunas on kultusekivid nr. 18136 ja 18142 ning samas suunas 150 m kivikalme nr. 18110. SE-suunas 250 m on kivikalme nr. 18111 ja kivikalme nr. 18112 ning samas suunas 200 m kivikalme nr. 18133.

Sisestatud: 07.02.2011.

Mälestise ajalugu


Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr.
Kalme on registreeritud esmakordselt V. Lõugase, M. Mandli ja J. Kornavi poolt 1972. aasta detsembris. Leide ei ole muuseumisse jõudnud.
Mälestis on kaitse alla võtmiseks esitatud 1973. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog V. Lõugas 1977. aasta septembris.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 20.11.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.