18117 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 18117 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 577260.43 |
Y-koordinaat | 6591507.53 |
Mälestise vana number | 2339 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 17.04.08
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestise põhiplaani on väga raske kindlaks teha, ka kalme enda olemasolu on mõneti kummaline, kuna asub madalas nõos, kus kevadeti on niiske. Kalme peal on buldooseriga aetud kive nii, et sellest on järgi vare. Pikkus on 12 m ja laius 7,5 m. Kangru kõrgus on E-otsal 1m ja W-otsal 1,7 m. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Kiiu aleviku juurest mööda Vana-Narva mnt, mis läheb Jõelähtme-Kemba (11260) teeks, u 1 km W-suunas. Teest SW-suunas u 200 m ongi kivikalme Tuleviku talu juures. Muistisest S-suunas 150 m on kivikalmed nr. 18115, 18116 ja 18114. Samas suunas 200 m on kivikalme nr. 18113. SW-suunas on kultusekivid nr. 18136 ja 18142 ning samas suunas 150 m kivikalme nr. 18110. SE-suunas 250 m on kivikalme nr. 18111 ja kivikalme nr. 18112 ning samas suunas 200 m kivikalme nr. 18133. |
Ajalugu Tegemist on kivikirstkalmega, mis on dateeritav I a.t. teisest poolest eKr- I a.t. pKr. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1). |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |