Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18121
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 288-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast põhiplaanilt ümmargust kivikirstkalmet, mille pealispind on tasane. Kalme kõrgus ulatub ühe meetrini. Läbimõõt põhja-lõuna suunas on 20 meetrit ja ida-lääne suunas 19 meetrit. Kalme ida- ja lääneservad on veidi maha küntud. Kalme kaguservale on jäänud kitsas riba kündmata maad, misõttu see muudab kalme veidi ebakorrapärasemaks. Kalme on pealt tugevasti kamardunud ja ilma nähtavate lõhkumisjälgedeta. Kalme lõuna- ja lääneosale on põllult maaparanduse käigus kive kogutud ühekordses lademes. Edelasektoris kasvab pajupuhmas. Kalme läheduse on väikselohuline kultusekivi.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kiiu külas, Tallinn-Narva põhimaanteest (A1) 158 meetrit põhja pool, Tallinn-Narva maantee ja Kiiu kõrvalmaantee (A 1103) ristist 212 meetrit loodes. Kalmest 25 meetrit lõuna pool asub kaitsealune kultusekivi nr. 18134, 90 meetrit idas asub kivikalme nr. 18122, 130 meetrit lõuna pool asub kivikalme nr. 18131.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav I aastatuhande teise poole eKr või I aastatuhande algusesse pKr. Kalme on avastatud V. Lõugase poolt 1973. aastal. Leide ja luid muuseumisse pole kalmest jõudnud. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1975. aastal. 1978. aastal koostati V. Lõugase poolt mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 288-k.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.