Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18122
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 289-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 17.04.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 20.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ümmarguse põhiplaaniga, üsna selget kivikirstkalmet, mille läbimõõt põhja-lõuna suunas on 13 meetrit ja teistpidi umbes 14 meetrit. Kalme kõrgus on 0,7-1,0 meetrit. Kalme on pealt tasane ja lame. Kalme lõuna- ja põhjaserv on järsuks küntud. Lääneservalt on buldooseriga kive üles lükatud ja sellega kalme selge järsk nõlv rikutud. Kalme idaservale on vanasti juba kogutud 0,5 meetri paksune lade paekive, sekka raudkive. Hõredalt, mõnekaupa on raudkive tõstetud ka ülejäänud kalme osadele, kuid nad ei moodusta tihedat ladet. Kalme on pealt tugevasti kamardunud ja muid lõhkumisjälgi peale nimetatute pole näha.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kiiu külas, Tallinn-Narva põhimaantee (A1) ja Kiiu kõrvalmaantee (A 1103) ristist 145 meetrit põhjaloodes. Suurekivi talust jääb kalme 205 meetrit lääneloodesse. Kalmest 115 meetrit lõuna pool asub kaitsealune kultusekivi nr. 18135, 90 meetrit läänes asub kivikalme nr. 18121, 165 meetrit edelas asub kivikalme nr. 18131.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub I aastatuhande teise poolde e. Kr või I aastatuhande algusesse. Kalme on registreeritud 1973. aastal V. Lõugase poolt. Kalme on arheoloogiliselt uurimata ning leide pole muuseumi jõudnud. 1978. aastal koostati mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 289-k.

Sisestatud: 20.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.