18144 Asulakoht
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht |
---|---|
Mälestise registri number | 18144 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 09.10.1998 |
Registreeritud | 09.10.1998 |
X-koordinaat | 590865.92 |
Y-koordinaat | 6596855.97 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 15.10.18
Menetleja: Arheoloogiapärandi osakonna juhataja, Helena Kaldre
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Kahala järvest SE-suunas on Jõelähtme-Kemba(11260) tee. Muistis asub sellest teest N-suunas mööda Kolga-Pedaspea(11268) teed Kolga peale keerates. Sõites mööda Mõisa alleed, tuleb ristmik, kus peab mööda Kolga-Pudisoo(11268) teed sõitma N-suunas mõisapargist mööda kuni ristmikuni. Muistis asub ristmikust N-suunas Lätismäe teed mööda u. 780 m. Teest on muistis W-suunas u 130 m Kalevi ja Nurme talu lähedal. Asulakohast SE-suunas 200 m on kivikalmed nr. 18153, 18152 ja 250 m kivikalmed nr. 18151, 18150, 18149, 18148. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |