Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muistsed põllud
Mälestise registri number 18154
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 15.10.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Helena Kaldre

Märksõna(1)

Arheoloogia, Tööpaigad, Muistsed põllud.

Mälestise tunnus


Põlluharimisega seonduvad kivikonstruktsioonid (põllupeenarde ja põllukivihunnikute süsteemid) ja teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 04.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kahala järvest SE-suunas on Jõelähtme-Kemba(11260) tee. Muistis asub sellest teest N-suunas mööda Kolga-Pedaspea(11268) teed Kolga peale keerates. Sõites mööda Mõisa alleed, tuleb ristmik, kus peab mööda Kolga-Pudisoo(11268) teed sõitma N-suunas mõisapargist mööda kuni ristmikuni. Muistis asub ristmikust N-suunas Lätismäe teed mööda u. 780 m, peale mida keerab tee NE-suunas, kus peab 200 m edasi sõitma ja kohe Kalevi ja Nurme talu juurest hakkavad põllud. Muistisest 300 m S-suunas on kivikalmed nr. 18152, 18153 ja 400 m kivikalmed nr. 18151, 18150, 18149, 18148. Mälestisest SW-suunas on asulakoht nr. 18144 ja E-suunas 250 m kivikalme nr. 18147.

Sisestatud: 09.02.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 05.09.2015.

Üldinfo


Viljelusmajandus sai Eestis alguse umbes 4000 aastat eKr. Esialgu tehti põldu aletades. Erinevalt pronksiaegsetest ja hilisematest põllusüsteemidest ei ole meie kõige varasematest põldudest maapinnal nähtavaid jälgi säilinud. Vanimad säilinud nn balti põllud pärinevad ajast u 1000 eKr. Tänapäeval on neist näha paarikümne sentimeetri kõrgused ja 3–4 m laiused kividest ja mullast kuhjatud põllupeenrad ja/või põllukivihunnikud. Nendel põldudel tehti ristikündi. Mõnevõrra hilisemad nn kelti põllud erinevad esimestest oma korrapära poolest: nende suurus määrati kindlaks juba enne esimest kündi. Ajaarvamise vahetuse paiku hakati põldude ümber rajama karjateid, kujunema hakkasid põlispõllud. Kui varasem põllundus põhines ühe- ja kaheväljasüsteemil, siis talirukki levimine tähendas põhimõttelist muutust: kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi arenemiseks. Lõuna-Eestis võis hilisrauaajal olla levinud aletegu, Põhja- ja Kesk-Eestis oli põllupidamine märksa intensiivsem ning võimalik, et nii mõnelgi pool rakendati ka kolmeväljasüsteemi.

Sisestatud: 04.10.2014.