Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 18155
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Triin Äärismaa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht kivi vahetus ümbruses.

Sisestatud: 08.02.2011.

Mälestise kirjeldus


Kultusekivi on üldkujult püstjas, rahvatraditsioonist tuntud liukivi, hallikat värvi peeneteraline maakivi , mis paikneb rohumaal. Kivi kõrgus u 90 m. Pealmine pind meenutab kolmnurka, mis laskub N-suunas. Samas suunas on ka kivi 3 lohku. Lohud on enamvähem samas mõõdus, läbimõõt 5,5-6 cm ja sügavus 0,8 cm. NW-küljel on sarapuupõõsas ja E-servas on 2 madalamat maakivi.

(Kirjeldus on koostatud 1987. aastal tehtud mälestise passi andmete põhjal.)

Sisestatud: 08.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tallinn-Narva mnt Kuusalu ristmiku juurest läheb S-suunas Kuusalu tee, mis lookleb E-suunas. See tee viib Keskväljaku ristmiku juurde, kust E-suunas peab mööda Kuusalu-Kursi teed nr. 47. 2,44 km edasi minema(viim. 440 m SE-suunas). Muistis asub Laimetsa ja Kursi-Sepa külade vahelist teed mööda 300 m edasi, kust läheb E-suunas tee Väljaaluse talu juurde. Mälestis ongi talust 20 m SE-suunas. Muistisest S-suunas u 1 km on kultusekivid nr. 18160, 18162, 18161 ja rohkem SE-suunas muistsed põllud nr. 18163.

Sisestatud: 09.02.2011.

Mälestise ajalugu


Lohukivi on dateeritav I at lõppu eKr kuni I at pKr. Esmakordselt registreeritud 1987. aasta kevadel P. Lalli ja Ü. Tamla poolt.
Kaitse alla esitamiseks võeti 1987. aastal.
Mälestise passi on koostanud arheoloog Ü. Tamla 1987. aastal.

Sisestatud: 08.02.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 23.02.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014.