Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18157
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 2355
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: asukoht tuvastamata

Inspekteerimise kuupäev: 01.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Triin Äärismaa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kuusalu juurest, Kuusalu-Leesi(11270) tee(N-suunas) ristist, kus Vana-Narva mnt 63 läheb Jõelähtme-Kemba teeks(11260) tuleb mööda viimast mainitud teed NE-suunas minna 960 m. Muistis asub Jõelähtme-Kemba teest N-suunas Kupu peale keeravat teed mööda 450 m edasi, mälestis on teest 100 m E-suunas Sõitme külas, Maidu I. Muistisest 10 m S-suunas on kivikalme nr. 18157. E-suunas on 450 m kivikalme nr. 18415 ja 560 m kivikalme nr. 18414. SE-suunas 500 m on kivikalme nr. 18416.

Sisestatud: 09.02.2011.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 19.09.2014.