Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 18312
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub Kodasoo küla O-poolses osas, Rummu-Kodasoo teest N-pool, u 900 m Rummu järvest edela poole jääval moreeniseljandikul.

Sisestatud: 03.06.2009.

Mälestise ajalugu


Kalmistu avastasid 1980.-ndate aastate lõpus seal kündnud traktoristid A. ja J. Pärn. Pärast uudismaa kündi sadanud vihm muutis nähtavaks põllupinnal olevad pronksesemed, mis üles korjati.
2003. aastal toimusid kalmistul arheoloogilised kaevamised. Kaevamiste tulemused on avaldatud Gurly Vedru artiklis "Archaeological excavations on the cemetery of Kodasoo and the settlement site of Lagedi" (Vedru 2004), mis ilmus väljaandes Arheoloogilised välitööd Eestis (AVE) 2003.
Kaevamistega selgitati välja, et madalamatel aladel oli kalmistu kultuurkiht künniga segatud. Seljandiku kõrgemas osasoli künniga segatud pealmine mullakiht, mille all oli kultuurkiht säilinud.
Kodasoo kalmes oli tegu maa-aluste põletusmatustega, kus põlenud luud paiknesid ilmselt maasse kaevatud lohkudes, mille peale oli asetatud kive. Pole välistatud ka võimalus, et mõni matus puistati kalme pinnale, kuhu eelnevalt oli toodud kive.
Uuringutega tehti kindlaks, et Kodasoo kalme hõlmas algselt 50-70 m2 suuruse ala (Vedru 2004, 90-93, 95).

Sisestatud: 03.06.2009.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 26.09.2014.