Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18422
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 639-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.10.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis paikneb ida-lääne suunalisel, 35x25 meetri suuruse sööditüki laiemal, läänepoolsel osal. Põhiplaanilt on kalme ümar, kaetud murukamaraga, pealt võrdlemisi lame. Murukamara all on tunda kive. Kalme läbimõõt on 9 meetrit, kõrgus sööditüki pinnast on 0,5 meetrit. Peaaegu kogu sööditüki serv on vöötatud värskelt põllult korjatud eri suuruses pae- ja raudkividega, mis kohati nagu kaitseks moodustavad sööditüki edela- ja kirdeserval 2 meetrise läbimõõduga hunnikuid. Kividega on vöötatud ka kalme lääne-, edela- ja lõunaserv, kuna kalme ulatub neis külgedes peaaegu kuni sööditüki servani. Lisaks on kalme kaguservale kuhjatud hunnik üle 0,5 meetrise läbimõõduga raudkive, mis osalt on juba sammaldunud. Kalme kirdeserval kasvab suur pihlakas, mille alla on umbes 2 meetrise läbimõõduga hunnik väikesi sammaldunud raudkive. Kalme loodeserva juures kasvab toomingapõõsas. Väiksemaid toomingaid ja pihlakaid kasvab mujalgi kalmel ja viimase juures oleval sööditükil.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Sõitme külas. Jõelähtme-Kemba kõrvalmaateest (A 11260) jääb mälestis põhja poole, mööda Sõitme külla viivat külateed 1,35 kilomeetrit, teest 50 meetrit läände. Mälestis asub Reimiku laudast 80 meetrit edelas, keset lagedat põllumaad.

Sisestatud: 30.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis oli kasutusel ilmselt I aastauhandel e. Kr - I aastatuhande alguses p. Kr. Mälest on maininud 1925. aastal O. Parmas Kuusalu kihelkonna kirjelduses, kus Sõitme kalmetest on juttu ilma neid üksikult kirjeldamata. 1964. aastal võeti Sõitme kalmed riikliku kaitse alla summaarselt, kokku kümne kaitsenumbri alla (nr. 229-233, 235-239), kusjuures kalmete tegelik koguarv jäi välja selgitamata. Mälestis esitati iseseisva muistisena riikliku kaitse alla võtmiseks alles 1978. aastal. Mälestsie pass koostati 1978. aastal K. Jaanitsa poolt.

Sisestatud: 30.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.