Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18439
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number 349
Liigitus arheoloogiamälestis
Kivikalme - edelast, R. Kärner, 4.mai 1990
Kivikalme - edelast, R. Kärner, 4.mai 1990 Kivikalmed 18438(taga)-18439(ees) - põhjast Autor Ulla Kadakas Kuupäev 17.07.2007
Galerii(3)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 28.03.2007 käskkiri nr 145 (RTL, 12.04.2007, 29, 533) Kuupäev: 28.03.2007

Inspekteerimised(2)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 16.04.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kivikalmete (reg nr 18438 ja 18439) ja asulakoha (reg nr 27893) ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil.

Sisestatud: 30.10.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.