Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 18501
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.10.1998
Registreeritud 09.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 22.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Triin Äärismaa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Kalme on u 0,4 m kõrgune, veidi pikliku kujuga kivikuhelik, millel kasvavad üksikud kadakad. Kalme diameeter on põhja-lõuna suunas 14 m, ida-lääne suunas 11 m.

Sisestatud: 02.01.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub Uuri külas, Iisaka maaüksuse karjamaal, muistsete põldude (reg.nr 18507) alal, Iisaka talust u 90 m loodes. Kalmest u 35 m kaugusel kirdes ja kagus on veel kaks sarnast kalmet (reg.nr-d 18459 ja 18460).

Sisestatud: 02.01.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3).

Sisestatud: 02.01.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 18.09.2014.