Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18537
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 667-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.10.14

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 13.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht paikneb praeguses külatuumikus. Kultuurkihi paksus on erinev, pinnases leidub savinõukilde, esemekatkeid, loomaluid.

Sisestatud: 16.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Alansi oja idakaldal, mõlemal pool Kolu-Habaja teed (kõrvalmaantee T-11204, 10,4 km). Mälestis on Vainu, Otti ja Sopi talu õuealadel ning Otti talust põhja poole jääval end. Virumäe talu alal, praegu looduslikul rohumaal

Sisestatud: 16.11.2007.

Mälestise ajalugu


Alansi küla on esmakordselt mainitud 13. saj. esimesel veerandil koostatud nn. Taani Hindamisraamatus, kus nimetatakse 17 adramaa suurust Atanascæ küla (hilisemad allikad: 1417 Adonis; 1501 Allanas, 1615 Alland, 1796 Alanzi etc). Pole võimatu, et just läbi Alansi küla kulges Tallinnast Tartu suunal minev vanim maismaatee.
Asulakoha avastas arheoloog Mati Mandel 1978. aasta kevadel.

Sisestatud: 16.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Arheoloogiamälestiste Asulakoht (reg nr 18537 ja 27591) ühine kaitsevöönd on nähtav Maa-ameti põhikaardil. Vt KKT Lisa 2. Mälestise asukoha skeem ja kaitsevööndi ulatus.

Sisestatud: 13.11.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.