Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 18564
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 675-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.11.17

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis paikneb ümbrusest kõrgemal põhja-lõuna suunalisel, umbes 100 meetri laiusel kõrgendikul. Selle lagi on võrdlemisi lage, välja arvatud kõrgendikul asuva hoone ümbrus, kus kasvab suuri pargipuid. Ka maja ees, maanteeservas kasvab suuremaid puid. Hoonest põhja pool on viljapuuaed, lõuna pool teed suundub aga kõrgendiku lõunanõlva suunas väike teerada. Kõrgendiku nõlvad on võsastunud, vaid idanõlv on lage ja kasutatud põlluna. Hoonest 10 meetrit põhja pool seisab lipuvarras. Erilisi kaevamisjälgi, välja arvatud hoone vundamendi süvend, kaev õuel ja lipuvarda aluse süvend, kalmistu alal nähe ei ole.

Sisestatud: 21.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Rava külas, Ojasuu-Ardu kõrvalmaantee (A 11141) ääres, teest 10 meetrit põhja pool, endise Kõue külanõukogu hoone territooriumil. Mälestise vastas asub Kõue bussipeatus. Kalme hõlmab umbes 100 meetrise läbimõõduga ala.

Sisestatud: 28.03.2008.

Mälestise ajalugu


"Kääbaste mäeks" nimetatud mälestis kuulub II aastatuhande I poolde. Mälestisest on kirjutanud R. Känd´i käsikirjas "Kose kihelkonna arheoloogiline kirjeldus 1925", kelle andmetel olla kaevutegemisel kalmelt luid leitud. Mälestis esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1981. aastal. 1983. aastal koostati Mati Mandel`i poolt mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 675-k.

Sisestatud: 21.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 26.09.2014.