Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Kabelimägi"
Mälestise registri number 18570
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 671-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.07.10

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise, inimluude ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis asub ümbruskonna kõrgeimal kohal, põhja-lõuna suunalisest põlluteest 8-9 meetrit ida pool ja on kõikjalt ümbritsetud põllust. Ta hõlmab ilmselt kõrgendiku kõrgema osa, mille keskosa on põhja-lõuna suunas 20 meetri pikkuselt ja 5 meetri laiuselt söödis. Söödialale on korjatud väiksemaid kive. Künka keskse osa kõrgus ulatub 0,5 meetrini. Tema lääneserva on omal ajal kaevatud kultuurkihti läbiv, ida-lääne suunas 3 meetri pikkune ja 1,5 meetri laiune süvend. Künka idaserv madaldub laugjalt ja on põllu all.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Virle küla maadel. Kingu talust jääb mälestis 95 meetrit kirdesse, Nurme talust 200 meetrit idasse, teeristist 320 meetrit. Mälestis asub kõrgel põllumaal, põlluteest 15 meetrit ida pool.

Sisestatud: 28.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav II aastatuhande I poolde. Kalmistu alalt leiud puuduvad. Kohalikud elanikud peavad kalmet matmispaigaks. Tuntud on nimetus "Kabelimägi". Välisilme järgi otsustades meenutab ta rohkem maa-alust kalmistut kui kivikalmet, ometi ei ole päris välistatud ka pealmise mullakihiga varjatud kalmekivistiku esinemine. Kalme esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1981. aastal. Mälestise pass koostati 1984. aastal Mati Mandeli poolt. Vana registri järgi kandis mälestis numbrit 671-k.

Sisestatud: 28.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.