Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Tondimägi"
Mälestise registri number 18575
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 382
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.05.09

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.06.2009.

Mälestise kirjeldus


Muistise pikkus N-S suunas on u 10 m, laius O-W suunas 2-4m, kõrgus ümbritsevast maapinnast kuni 2 m.

Sisestatud: 03.06.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub u 50 m Kolga-Aabla külas Kuusalu-Leesi teest O-pool, tee äärsest loduheinamaast u 10 m O-pool metsas.

Sisestatud: 03.06.2009.

Mälestise ajalugu


Muistist kirjeldas esimest korda Jaan Jung oma teoses "Muinasaja teadus eestlaste maalt, III. Kohalised muinasaja kirjeldused Tallinnamaalt" (Jung 1910, 81-82).
Ülevaate andis ka Oskar Parmas 1926. aastal koostatud Kuusalu kihelkonna kirjelduses (Parmas 1926). Jungile toetudes märkis temagi, et kuhjatisest leiti põlenud luukilde.
Tondimäge kaevati aastal 2001, kaevamiste tulemused on publitseeritud Gurly Vedru artiklis "Archaeological excavations in Jõelähtme and Kuusalu parishes" (Vedru 2002, 45), mis avaldati väljaandes Arheoloogilised välitööd Eestis (AVE) 2001.
Arheoloogiliste kaevamistega selgus, et kuhjatis koosnes söesest mullast, milles oli mõningaid tugevasti põlenud raudkive. Mingeid leide sellest ei saadud. Kogutud söeproovidest tehtud C14 analüüsid osutasid hunniokute kuulumisele pronksi- ja eelrooma rauaaega. Kuna kuhjatis paiknes omaaegsel rannikul, võib Kolga-Aabla Tondimägi olla omaaegse märgutule ase (Vedru 2002, 45-47).

Sisestatud: 03.06.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 23.02.2014.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.