Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 18607
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 29.03.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 27.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Asula edelaserv jääb suure lageda põllumassiivi serva, kõrgele maale. Kirde suunas maapind madaldub. Asula ala vana külatänava ja selle edela poole tehtud uue tee vahel on lage rohumaa. Lage rohumaa on ka asula kirdeserv taluhoonete joonest kirdes. asula alale jäävad Miku, Antsu ja Mäe talude hooned, Antsu talust kagu pool olev viljapuuaed ning Mäe talu juures olev rohuaed. Suuri põlipuid kasvab Miku talu juures, reas Miku ning Antsu talu piiril ja Tammiku talu ümbruses. Mäe talu aeda piirab kagust kuusehekk. Suuri kuuski kasvab ka talust kirdes. Mäe ja Tammiku talude vaheline ala on võsastunud. Kultuurkiht asula alal on ebaühtlase paksuse ja intensiivsusega. Edelaservas põllul on see vaid 15-20 sentimeetrit, kirdeservas aga 40-50 sentimeetrit. Mälestisena rahuldavalt säilinud.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Odulemma külas. Asula kultuurkiht hõlmab kagu loode suunas 350 meetri pikkuse ja 100 meetri laiuse ala kahel pool vana külatänavat. Tema kagupiir kulgeb Tammiku talu joonelt, loodepiir Miku talu joonelt, piir kirdes vanast külatänavast 50 meetrit kirde poolt, piir edelas vanast külatänavast 50 meetrit edela poolt.

Sisestatud: 29.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis on dateeritav II aastatuhandesse. Taani Hindamisraamatus sellist küla nimetatud ei ole.

Asulakoha avastas Aarne Kivistik 1997. aastal. Asula alalt kogutud esemekatkeid säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumis. Mälestise passi on koostanud arheoloog Mati Mandel. 1997. aastal esitati mälestis riikliku kaitse alla võtmiseks.

Sisestatud: 27.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 27.11.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 26.09.2014.