Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabelikink"
Mälestise registri number 18655
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number 396
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.06.07

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ning teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise kirjeldus


Mälestis kujutab endast ovaalse põhiplaaniga, peaaegu ida-lääne suunalist murukamaraga kaetud kivivaret. Kalme pikkus ida-lääne suunas on 12-13 meetrit, laius põhja-lõuna suunas on 10 meetrit ja suurim kõrgus ümbritseva põllupinnaga võrreldes on 1,5 meetrit. Kalme keskossa on kaevatud ristkülikukujulise põhiplaaniga keldriauk, mille pikkus ida-lääne suunas on 3,5 meetrit, laius põhja-lõuna suunas 2,5 meetrit ja sügavus 1,3 meetrit. Keldriaugu servad ulatuvad muust kalmepinnast kümmekond sentimeetrit kõrgemale. Keldri katus on sisse varisenud. August on näha, et kalme koosneb erineva suurusega pae- ja raudkividest ning tumedast mullast. Kalmeala põhja-kirdeserva on põllult kogutud kive, mis katavad 5x3 meetri suuruse ala. Kalmealale lliitub lõuna-kagu suunas 9 meetri pikkune madal söödiala. Kalmel kasvavad mõned kuused ja lepad.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Kiviloo külas, Perila-Jäneda kõrvalmaanteest (A 11125) põhja pool, mööda külateed 530 meetrit, teest 130 meetrit kirdesse. Mälestisest 120 meetrit kagu poole jääb Liki talu, 200 meetrit loodesse jääb Sikupilli talu. Mälestis asub võsastunud maalapil keset lagedat põllumaad.

Sisestatud: 22.08.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestis kuulub I aastatuhande I poolde või keskpaika. Mälestise kohta leidub andmeid A.Karu 1923. aasta käsikirjas "Harju-Jaani kihelkonna muinasjäänused", kus on märgitud, et kalmest leiti 19. sajandi lõpul luid ja relvi, mis aga kaduma läksid. Kalmet nimetati "Kabelikinguks". Keldriauk pärineb hilisemast ajast. Mälestis võeti riikliku kaitse alla 1964. aastal. 1974. aastal koostati mälestise pass, mis vana registri järgi kandis numbrit 396.

Sisestatud: 22.08.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 05.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.09.2014.

z