Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Hiiekoht "Taara Tammemägi"
Mälestise registri number 18714
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.10.1998
Registreeritud 14.10.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 20.10.15

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Hiiekoht.

Mälestise tunnus


Kirjalikult fikseeritud rahvapärimusteade. Teaduslikku informatsiooni sisaldav kultuurkiht.

Sisestatud: 26.03.2008.

Mälestise kirjeldus


Mälestis on kõrgem kink, millel kasvab üksik kõver tamm. Pühapaiga moodustab positiivne pinnavorm, mis on osaliselt hävinud kraavide ja maantee rajamise käigus. Säilinud mägi on kirde-edela suunaline piklik kõrgendik, mis piirneb idast Tallinn-Tartu maanteega, lõunast Tallinn-Tartu maanteelt endise sõjaväeobjekti juurde viiva teega ja põhjast kuivenduskraaviga ning selle mõttelise jätkuga. Läänes on kõrgendik piiratud puude- ja põõsaste ribaga. Mäe piirid kattuvad suuremas osas katastriüksuse nr 65302:001:0098 piiridega. Mäe mõõtmed on kirde-edela suunas 350 m, idapoolses osas loode-kagu suunas 145 m ja lääneosas loode-kagu suunas 80 m. Taaritammemäega kuulub ühtsesse kompleksi teisel pool Tallinn-Tartu maanteed asuv 145x50 m suurune metsaga kaetud ala.

Sisestatud: 13.11.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Tallinn-Tartu maantee 15 kilomeetril maanteest vahetult lääne pool, suure tee ja edelast tuleva kruusatee ristumiskohast loodes. Tammest ida poolt möödub suure maanteega paralleelne põllutee.

Sisestatud: 26.03.2008.

Mälestise ajalugu


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel). Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud. Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses. Kõiki teadaolevaid andmeid arvestades on kõnesolev muistis eesti omakultuuri seisukohalt erilise tähendusega koht. Eesti Rahvaluule arhiivis on kirja pandud teated 20. sajandi algusest, mis määratlevad selle paiga hiiekohaks. Informatsioon pärineb omaaegselt tuntud rahvaluulekogujalt, J. Hurda ja M. J. Eiseni korrespondendilt Jaan Saalvergilt, kelle vahendusel on see jõudnud ja Jaan Jungi teosesse "Muinasajateadus eestlaste maalt. III" (Tartu, 1910, lk 54). Mälestise kohta on eksperthinnangu koostanud 2008. aastal Ahto Kaasik, Mari-Ann Remmel ja Heiki Valk (vt Rae valla Ringi kinnistu ja selle lähiala üldplaneeringu olulise ruumilise mõjuga objekti (motoringraja) asukohavaliku teemaplaneering. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, Tartu 05.11.2008, Lisa 3, lk 285-290).

Sisestatud: 10.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 26.03.2008.

Üldinfo


Hiied paiknevad maastikul väga erinevalt: silmapaistvatel looduslikel kohtadel, muinasaja lõpu asustusele lähedastes, kuid maastikuliselt tagasihoidlikes paikades või siis päris asustusest eemal üksildastes kohtades (nt soosaartel).
Hiiepuudeks olid tavaliselt tammed, pärnad, pihlakad, jalakad ja teised lehtpuud, okaspuudest sagedamini kadakad. Hiite vastu hakkas kirik tõsiselt võitlema 17. sajandil, mil paljud pühaks peetavad puudesalud maha raiuti. Seetõttu on tänaseni väga harva säilinud hiiesalusid, enamasti on alles üksikud pühad puud.
Hiite täpsem ajaline määratlemine on keeruline, sest enamasti puudub neis paigus tänapäevaste arheoloogiliste meetoditega uuritav kultuurkiht. Nende erilisus kultuuripärandis seisneb rikkalikus rahvapärimuses.

Sisestatud: 12.09.2014.